Beebi areng

Kuidas suhelda lapsega lasteaias?

Kuidas suhelda lapsega lasteaias?

Lasteaiakasvatus on väga oluline protsess, mis toetab laste kognitiivset, emotsionaalset ja sotsiaalset arengut. See on samm, kus laps hakkab tundma välismaailma pärast perekondlikku keskkonda, milles ta usaldab. Ühiskondlike piiride mõistmine ja vaatluslik õppimine on tugevalt kogetav. Lasteaiaprotsess, milles tunnustatakse kõiki neid õppeprotsesse, on ka prooviks ema suhetest lapsega. Ema ja lapse turvalist ja rahulolevat suhet mõjutab see protsess ainult lühiajalise kohanemisega. Ka kasuperekonnas üles kasvanud laps ei taha vastutada oma vajaduste ja arengu eest. Mängurühmad, mis käivad enne lasteaeda, hõlbustavad seda üleminekut.

Kuidas leevendate stressi esimesel päeval lasteaias?
Iga laps, kes kooli alustab, ei näita sama reaktsiooni. Kuna aja ja vahemaa mõiste lasteaialastele ei sobi, on nende esimene mure selles suunas.

  • Kui kaugel minu majast?
  • Kas ema võtab mind vastu?
  • Ma ei tunne neid lapsi.
  • Kellele ma ütlen oma vajadused, kas need aitavad?
  • Maja oli reguleerimata. Igav on kõike reeglina teha.

Kuna laps õpib neile küsimustele vastused neid kogedes, on nende mured suured. Esimesel päeval 1–2 tundi koolis viibimine, emale näidates, mis kell ta kella saab, tutvustades õpetajale ja öeldes talle, kuidas abi küsida, võib probleeme vähendada. Samuti võib olla kasulik istuda kohas, kus laps võib esimestel päevadel näha, ja mitte lahkuda.

Kohanemisprotsess
Kui lapsel, kes pole varem koolis käinud, on üle 10 päeva kestnud kohanemisprobleeme, mis ei vähene, tuleks lasteaias käimine katkestada. Sest laps pole veel valmis kooli minema. Varem lasteaias käinud lastel võib pärast pikka puhkust kooli naasmine olla keeruline, kuid kuna kool on tuttav koht, saab ärevusest jagu saada lühema ajaga. Kompromisse tegemata tuleks lapsel lubada vanas järjekorras lasteaeda ja sealt välja kolida ning lapsel ei tohiks lasta kodus olla.

Lapse suhtes ükskõikseks jäämine või lapsele liiga suure tähelepanu pööramine võib lapse emotsionaalset ja kognitiivset arengut edasi lükata ning muuta õppimis- ja kohanemisprobleemid tal vältimatuks.

Kaalutlused:

  • See, et ema on lapsega kohanemisprotsessi ajal kaasas, ei tähenda, et ta jääb alati kooli. Pöörake tähelepanu lapsele selles suunas antud sõnumitele.
  • Veenduge, et ahastusest aru saadaks, ja kajastage seda lapsele sõnade ja käitumisega. Tuleb öelda, et see on probleem, millest saab üle.
  • Vanemate usaldus kooli ja õpetajate vastu on aidata oma lapsel end mugavalt tunda.
  • Õhtul kodukeskkonnas ei tohiks kooli kohta paljusid küsimusi esitada. Kui ta tahab öelda, peaks ta hoolikalt puhkama.
  • Koolieelsete lasteasutuste valimisel peaks laps ka idee saama ja neil visiitidel kaasas olema.

• Lapsed, kes kogevad tugevat stressi, peaksid esimestel koolipäevadel viibima vähem. Sellised kogemused nagu lõunasöök või teenindus tuleks hilisematele päevadele edasi lükata.

Video: Müstikasaade "Puuduta mind": taimetark Mercedes Merimaa (Detsember 2019).